Kas USA tõstab võla ülemmäära või maksejõuetust? - Adam Shapiro intervjuu
Praegune olukord on äärmiselt keeruline ja kõigil pooltel on erinevad arvamused. Probleemi põhjalikumaks analüüsimiseks tutvuge FOXi ärivõrgustiku eriaruandega esmaspäeval, 1. augustil kell 5:00 Ida.
Intervjuu FOX Business Reporteri Adam Shapiroga
Võla ülemmäära küsimus näib, et see peab tingima maksejõuetuse, krediidi alandamise või tõsised kulukärped, mis kõik võivad tõsiselt mõjutada sissenõudmist. Kas on olemas võimalus lahendada võla ülemmäär ilma kahekordse majanduslanguse riskita?
Adam Shapiro: Ma ei usu, et võlgade / maksejõuetuse probleem iseenesest oleks meie majanduse ainus põhjus majanduslangusesse tagasi libisemiseks, kuid see aitab aeglustumisele kaasa ja siin on järgmine põhjus:
USA riigikassasse voolab endiselt raha, Bipartisani poliitikakeskuse andmetel sel aastal augustis umbes 172 miljardit dollarit ja enam kui piisavalt, et katta meie võla intressimakseid, mis on augustis umbes 29 miljardit dollarit. Makseviivituse oht tuleneb lühiajalisest võlast, mida peame augustis refinantseerima, mis on umbes 500 miljardit dollarit.
Administratsioon on seadnud meie intresside maksmise prioriteediks. Ainuüksi sellest peaks piisama, et meelitada laenuandjaid meie võlga ostma ja võimaldama meil 500 miljardit dollarit üle kanda. Probleem on selles, et nad ootavad uue võla kõrgemat intressimäära ja me lõpetame enam kui 29 miljardi dollari suuruse kuumakse maksmise. See tähendab, et suuremat osa riigikassasse voolavast rahast tuleb kasutada meie võla rahastamiseks, mille tulemusel kulub vähem raha programmidele, näiteks toidumärkidele, teedele, eluasemeabile, kaitselepingutele, Medicaidile ja nimekiri jätkub.
Valitsuse intressimäärade tõustes tõusevad need ka keskmiste tarbijate jaoks, st kõik autolaenud, väikelaenud seadmete ostmiseks, krediitkaardi intressimäärad ja hüpoteeklaenude intressimäärad. See võib omakorda põhjustada vähem inimeste kulutamist ja nende käes oleva raha hoidmist, kuna nad muutuvad tuleviku suhtes vähem enesekindlaks. See tooks kaasa majanduse aeglustumise ja kui SKP kasvaks nüüd aneemilises 1,3%, võiksime langeda tagasi majanduslangusesse..
Ainus viis võla / maksejõuetuse probleemi lahendamiseks ja topeltmajandusliku languse vältimiseks on hoida meie krediidireitingute langemine madalamal, mis annab signaali finantsturgudele ja USA tarbijatele, mis võimaldab neil end tuleviku suhtes kindlalt tunda..
Kas arvate, et S&P või Moody's võivad USA krediidireitingu kärpimisega tõepoolest põhjustada maailmamajanduses ebamugavusi, või bluffivad nad, et mõjutada fiskaalpoliitikat?
AS: S&P ja Moody's ei bluffi. Nad on kohustatud hindama võla ja antud juhul riigivõla krediidivõimelisust. Kuid minu arust on traagiliselt irooniline, et need on samad reitinguagentuurid, mis aitasid kaasa finantskrahhi saavutamisele (pidage meeles, et need organisatsioonid on ülivõrdes hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberid)..
Iga üksiku ameeriklase raevukas on see, et keegi reitinguagentuuridest pole vastutanud selle kohutava ja võimaliku kuritegeliku töö eest, mida nad finantskrahhi ehitamise aastatel tegid. Veelgi hullem, agentuurid säilitavad endiselt oma valitsuse volitatud monopoli.
Kui kahjulik on teie arvates USA krediidireitingu alandamine? Kas vaikimisi saadaks lööklaineid läbi USA majanduse? Kas me ei teinud 1970ndatel põgusat vaikimisi kriisi vallandamata või oma AAA reitingut kaotamata?
AS: Minevik ütleb meile ainult seda, kus oleme olnud, mitte tingimata sinna, kuhu läheme, ja kui mainite 1970-ndaid, siis on täna mitmed tegurid erinevad. Nii et esiteks, jah, ma arvan, et USA krediidireitingu alandamine kahjustab meie riiklikku usaldust. Majandusteadlased ütlevad alati, et usaldus on tugeva majanduse alus.
Ma arvan, et meid alandatakse ja ma arvan, et meie laenukasutuse kulutused tõusevad. Lihtsa raha päevad on möödas. Kuid ma ei usu, et Ameerika Ühendriigid võlgu täidavad. Me ei ole Kreeka. Meil on raha ja varasid ning võime oma võlga finantseerida. Oleks kohutavalt vastutustundetu ja tõeliselt hukatuslik, kui me teeksime vaikimisi, kuid ma ei usu, et seda juhtub.
Kui spiiker Boehner ei saa võlgade ülemmäära majas ületatud, siis on tõenäoline, et uus plaan (tema või Reidi poolt) saab enne 2. augusti tähtaega?
AS: Ma arvan, et on ebatõenäoline, et mis tahes tüüpi plaan 2. augustiks vastu võetakse. Aega pole piisavalt.
Kas sa arvad, et Reidi plaanil on suurem tõenäosus teoks saada kui Boehneril? Mida näete kahe plaani plusside ja miinustena?
AS: Mõlemad plaanid - nii Reidi kui ka Boehneri - ei suuda täita kahte peamist küsimust, mille on ette näinud presidendi kahepoolne võlakomisjon. Esimene oli kärpida pikaajaliselt kulutusi 4 triljoni dollari võrra. Mõlemad plaanid jäävad sellest näitajast kohutavalt maha. Teine eesmärk oli maksuseadustiku lihtsustamine ja lünkade likvideerimine USA valitsuse tulude suurendamiseks. Kumbki plaan seda ei tee. Kui te küsite minult, millisel plaanil on parem võimalus, mõtlen ainult, et mõlemad plaanid saavad ikkagi tähe “F.”
Kui Boehneri plaan viiks selle tõesti Valgesse Majja, kas president Obama kaaluks õigustatult maksejõuetuse riskiga veto panemist?
AS: President on öelnud, et kavatseb selle veto panna, nii et ma arvan, et peate võtma ülemjuhataja sõna. Seda öeldes ei pääse Boehneri plaan tema lauale. Senat tapab selle.
Millised on võimalused kaotada AAA-reiting, kui võla ülemmäär ületatakse, kuid kulutuste kärpimist ei tehta?
AS: Languse vältimiseks vajalik arv on 4 triljonit dollarit. Kolmekordse A-krediidireitingu säilitamiseks peame pikaajaliselt kavandama 4 triljoni dollari suurused kulukärped, kuid keegi pole selle numbri lähedal..
Lõppsõna
Meie vestlus Adamiga illustreerib selgelt kiireloomulisi probleeme, millega USA silmitsi seisab, ja raskusi nende lahendamisel. Eri erakonnad on kõik välja pakkunud erinevad lahendused, mis pole mitte ainult üksteisele vastu vaidlustanud, vaid on ka vajaliku 4 triljoni dollari suuruste kärbetega alla tulnud. Järgmise kuu jooksul tehtud otsustel on sügav ja koormav mõju USA-le ja maailmamajandusele.
Millised on teie mõtted USA võlakriisi olukorrast? Kas arvate, et palgaastme alandamine on vältimatu? Milline on parim strateegia vajalike kulukärbete saavutamiseks?
